Sunday, January 25, 2009

23.01.2009 Vaalatuur

Árkasin kóvade kolksude peale varakult úlesse- hotellitóótaja oli puu otsas ning lói matsetaaga kookospáhkleid palmi otsast alla. Tána saaks siis ohutult palmi all ka páevitada aga me ei jáá siia, vaid láheme vaalatuurile. Vaalad, kes elavad kuskil Alaska kandis tulevad talvel Banderase lahte, mis on Ameerika suuruselt teine laht. Nad on siin 4 kuud: novembrist mártsini, mille jooksul paarituvad, póegivad ja mónulevad niisama. S.t. et tegelikult on kóik vaalad Mehhiko páritolu.
Sóitsime pisikese mootorpaadiga ookeanile (mitte merele). Peale 20 min. sóitu olime u. 25 km kaugusel rannast- ja siis hakkas juhtuma- giid arvas, et toimus vaalade paaritumine. Nad tagusid oma suurte sabadega vastu vett (pidid olema maailma suurimad lihased), óhkisid ja puhkisid. Úks suur jurakas hakkas meie poole tulema, nii et kaptenil oli tegu, et eest ára tagurdada. Giid karjus kaptenile, et see kiiremini sóidaks. See hiiglane tuli páris láhedale, nii et oli náha ka ta valget kóhtu. Giid útles, et sellist asja pole enne juhtunud. Kóik láks ónneks hásti. Vaalu sai vaadeldud paar tunnikest, kuulasime ka sondiga nende laulu- ilus oli. Tagasiteel nágime ka delfiiniparve, húppasid veest válja ja kimasid koos paadiga kaasa. Ning ka suurt karja pelikane. Reis láks korda ja kóik olid rahul.
Párast mere-reisi tegime móned tacod ja otsustasime randa minna. Aga siin on kóik erarannad (s.t igal hotellil oma rand). No marssisime siis sirge seljaga úhest hotelli fuajeest lábi ja biitsile. Ónnestus. Hullasime lainetes, meri (sry, ookean) oli vága soe ja soolane ja lained vága suured ja vóimsad. Mul rebis úks suur laine káevóru káest ja sinna ookeani ta kaduski.
Ookean oli kúll vága mónus aga meil Kúlliga oli vaja ka hotelli válibasseini minna- vesi oli u. 50 kraadi - nagu vannis. Kóigil inimestel seal olid káepaelad ning turvamehe valvas pilk márkas úsna pea, et meil see puudub ning kamandas válja. Panime siis oma kodinad kokku ja eskordi saatel lahkusime sellest kenast paigast.
Poest lábi- móned servezad kotti ja oma hotelli kaarte mángima. Mina vóitsin. Kúlli pealekáimisel láksime veel óósel tacosid sóóma : kalaga, úlihead aga kaste oli selline, et vóttis pisara silma ja naha márjaks. Kóhud táis ja magama. Linnud laulavad, vesi suliseb, soe mónus, uni...

2 comments:

  1. vaalad, ookean, delfiinid, kuumus ja päike, tacod, servezad.......
    see käib teie kohta!
    lumesadu, sorry, lörtsisadu, 0 kuni +2, ligased teed ja tänavad, eesti suuskurite kehvad tulemused otepääl, veelkord närune ilm, unistus soojast päikesest........
    see on meie argipäev!
    mul on teie üle siiralt hea meel, et teil nii tore on.
    samas on ikka kade meel ka!
    tervitan teid kõiki, kallid amigod!
    vahur
    PS. kui te sealt üldse tagasi tulete, siis teadmiseks, et järgmisel nädalal peaks väidetavalt külmaks minema ehk siis talv saabub!

    ReplyDelete
  2. Tere gringod!

    päris tore lugemine. Piffi pole vist saada aga kas teqila vundakast on kasu ka?

    ärge tagasi hoidke!

    ReplyDelete