Kuigi eile sai páris kóvasti pidutsetud ja hilja magama mindud olime siiski kóik tavalisel ajal hotelli bungalows kohvi joomas ja sóómas. Ega lihtne seda kohvi ei olnud saada, sest káhrik (kelner) ignoreeris meid táiega, teadagi miks: me ei viska talle nii palju tippi, kui jahiomanikest ülejäänud hotellikülalised. Sellest pole midagi: meenutame eelmise päeva sündmusi ja paneme järgnevate päevade plaanid paika ja lõpuks tuleb ka söök. Bikiinid selga ja biitsile. Páike sirab pilvitus taevas, ookean soe (+26 vähemalt) ja lained mónusalt suured. Úks kohalik ópetas meie poistele lauaga sóitmist: seekord oli vaja lauale jalgadega peale húpata hetkel, kui suur laine merepoole tagasi rullub s.t. libised liiva peal. Nomaitea, arvestades seda, kuidas nad lumelauaga sóidavad ootsin neilt rohkemat (ju nad ise ka, ega muidu poleks julgelt kuti káest lauda kúsima lainud). Aga pole hullu, sai váhemalt see asi ka ára proovitud. Nende stiilináited on alljärgnevad:
Mina jalutasin hiljem piki ookeani kallast, kóikjal luksuslikud hotellid, rannas palmipuude varjus massaazilauad, isegi suured voodid lebotamiseks, kuuma veega ( u +50) táidetud basseinid, ookeanilainetes kihutavad jetidega sóitjad, óhus lendab keegi langevarjuga, lahe hispaania keelne muusika mángib, jne.
Tagasi tulles olid kutid omale ágedad kaabud hankinud, Kúlli omale imeilusa rátiku ja prillid.
Lóuna paiku tegime traditsioonilised tacod ja ólled. Lemmik óllemargid on meil Pacifico ja Victoria: 4,5 kraadi kangust ja seda kulub meil páeva jooksul páris palju.
Meie poistel olid seljas Eesti koondise pesapalli särgid, ees kiri EESTI ning taga perekonnanimi. Neil tuli siis poseerida fotode jaoks nii eest, kui tagant. Enne tordi lahti lõikamist lauldi eesti-ja hispaania keeles sünnipäevalaule ning pärast tordi söömist läks suuremaks tantsulkaks. Mario vend Eric koos kaaslasega tants lahedalt salsat, meil see veel välja ei tule aga Külli sai eile diskoteegis vist põhisammud selgeks, kui ühe kutiga jalga keerutas.
Kell 4.45 oli kogunemine sadamas, et laevale Tiia súnnipáeva táhistama minna. Ootame, ootame , ootame, páris palju súnnipáevalisi ka koos meiega aga keda pole on súnnipáevalaps. Lópuks jóudsid ka nemad koos suure bussitáie (no u. 30 in) kúlalistega. Laeval pakuti suures valikus eriti maitsvat sushit ja mehhiko toitu. Agarad laevatóótajad kandsid aga kokteile ette. Sóitsime piki rannikut, hakkas juba vaikselt hámarduma ja Puerto Vallarta vanalinn paistis tuledesáras eriti ilus. Piki ookeanikallast kõrguvad tiheda taimestikuga kaetud mäed ( u. 800-1000 m). Eemalt paistis ka úks suurem vaal ookeanis hullamas. Kui oli juba piisavalt joodud, siis rivistasid laevatóótajad kóik mehed úlesse ja ópetasid neile huvitava tantsu selgeks. Pealtvaatajatel lõbu laialt. Hiljem haarasid nad rahva hulgast inimesi, surusid toolile istuma, kallutasid pea kuklasse ja valasid tequilat- õnneks kokteili kujul- kurku ja minule ka dekolteesse, siis suruti ülisuur sobreero silmini pähe, keerutati seda, võeti peast ning virutati tühja plastpudeliga tou vastu pead. Kõik see toimus rahva huilgamise erutushüüete ja naeru saatel.
Vat sedamoodi:
Meie poistel olid seljas Eesti koondise pesapalli särgid, ees kiri EESTI ning taga perekonnanimi. Neil tuli siis poseerida fotode jaoks nii eest, kui tagant. Enne tordi lahti lõikamist lauldi eesti-ja hispaania keeles sünnipäevalaule ning pärast tordi söömist läks suuremaks tantsulkaks. Mario vend Eric koos kaaslasega tants lahedalt salsat, meil see veel välja ei tule aga Külli sai eile diskoteegis vist põhisammud selgeks, kui ühe kutiga jalga keerutas.
Kokkuvõttes oli üks väga äge sünnipäev.
Tere Gringod!
ReplyDeleteSeal vist on ikka piffi saada ega teil muidu nii lahe poleks. Tore lugemine-nagu ise viibiks kohal.
nägemiseni!